Sulev Alajõe – Saarte Energiaagentuuri juht
Avalik koosolek Tahula biometaani jaama rajamise teemal tegi mõtlikuks. Kavandatud asukoht – olemasoleva lauda juures, optimaalne kaugus muudest objektidest, põhimaantee ääres ja elanikest teisel pool teed – pakub mitmeid eeliseid, sealhulgas lisasoojust Kuressaare kaugküttele. Sellest hoolimata ei suutnud need argumendid hajutada muret, mida väljendati seisukohaga „vale asukoht“. Tegu on tuttava olukorraga, kus eelistatakse lahendust, mis jääks võimalikult kaugele enda elukohast. Kuigi arendajad ei ole jõudnud igas majapidamises käia tutvustustööd tegemas, on tänaseks jagatud põhjalikku teavet ja selgitatud kavandatud lahenduste mõju.
Saarte Energiaagentuur on loodud eesmärgiga panustada puhtama keskkonna loomisesse ja taastuvenergia osakaalu suurendavatesse projektidesse. Seetõttu soovime aidata kaasa lahenduse leidmisele ka Tahula biometaani jaama osas. Oma neutraalses tegevuses lähtume saare tervikhuvidest, mitte arendaja ärihuvist.
Biometaani jaam on hea näide Rohetiigri energia teekaardil rõhutatud hajusenergeetika põhimõttest, mis toetab energeetilise julgeoleku tugevdamist. Viimased geopoliitilised sündmused sunnivad leidma lahendusi, mis suurendavad sõltumatust võrguühendustest ja kindlustavad ise hakkamasaamise kriisiolukordades. Eriti saartel.
Tahulasse planeeritav jaam suudaks toota 58 GWh biometaani, mis vastaks 5300 t diiselkütusele. Gaasi saab kasutada lisaks sõidukitele ka laevanduses – näiteks saaks seda kasutada Soelal, kui teha laeval vastavad ümberseadistused.
Toodang vastab 23,2 GWh elektrile ja sama suurele kogusele soojusenergiale. Vastavalt meie agentuuri koostatud Saare maakonna „Energiamajanduse ja kliima arengustrateegia 2030“ andmetele, katab jaam 15,3% Saaremaa valla elektritarbimisest ja 25% soojusenergiast (2023). Biogaasist toodetav elekter on juhitav võimsus, kuna toodang ei sõltu ilmastikust (nagu tuule- või päikseenergia). Tahula biometaani jaama projekti on heaks kiitnud Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Regionaalministeerium.
Biometaani jaam ei ole keskkonda häiriv. Vastupidi, tegemist on olemasoleva tootmise laiendamisega põllumajanduslikest jäätmetest biogaasi, soojuse, elektri ja edasi biometaani valmistamiseks. Kavandatav jaam aitab vähendada loomapidamisest tekkiva sõnniku keskkonnamõju, sealhulgas lõhnahäiringut ja süsinikuheidet, ning võimaldab farmeritel panustada taastuvenergia tootmisse. Lisaks tagab uus jaam rikastatud väetise tagastamise, toetades seeläbi eesmärgipärast ringmajandust, kus heitmed muudetakse väärtuslikuks ressursiks.
Biometaan on energiasüsteemi ja põllumajanduse süsiniku jalajälje vähendamiseks vajalik nii Euroopa Liidu kui Eesti keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, asendades küttes ja transpordis fossiilkütused ning jättes koju nende impordiga Eestist väljaviidava raha.
Tahula jaama planeering on kooskõlastatud Keskkonnaameti poolt. See nõuab ala lõunaosas kõrghaljastuse säilitamist. Ehitistega ümbritsevale keskkonnale häiringute (tolm, müra) leevendamiseks tuleb põhja- ja osaliselt idaküljele rajada kaitsevall, millele istutatakse täiendav haljastus.
Jaamas ei toimu lahtise vedelsõnniku käitlemist, sest tsisterni voolik ühendatakse mahuti toruga ning toorme vastuvõtt toimub selleks rajatud hallis. Ventileeritud õhk puhastatakse biofiltri abil, mille tulemusena. ebameeldiv lõhn väheneb, sest lenduvad orgaanilised happed muutuvad bioloogiliste protsesside käigus metaaniks ja süsihappegaasiks, mis mõlemad on lõhnatud ja värvitud gaasid. Kogu protsess leiab aset hermeetilistes, kaitsesüsteemidega varustatud mahutites, mis välistavad gaaside lekkimise atmosfääri.
Kaob sõnniku laotamise vajadus ümbruskonna põllumaadele. Jaama rajamine aitab oluliselt kaasa põhjavee bakteriaalsete reostusriskide (2023 juhtum) vähendamiseks. Seiret tegevuse üle reguleeritakse Keskkonnaameti poolt väljastatava keskkonnakompleksloaga. See praktika on teada nii mandri kui teiste riikide kogemusest.
Ehk siis, keerulise selgituse kokkuvõte on see, et kui jaama rajamisel kardetakse suurenevat lõhnahäiringut, võimalikku põhjavee reostamist, visuaalselt koledat ehitist, siis tegelik olukord on vastupidine – halb lõhn kaob sootuks, kogu sõnnik on kindlates mahutites ja ei leki põhjavette ning jaam ise näeb välja kena, puhas ja on ümbritsetud kõrghaljastusega.
Keskkonnaamet on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu heaks kiitnud, mille kohaselt ei kaasne jaama rajamisel olulist keskkonnamõju. Ka Päästeamet on lahenduse kooskõlastanud.
Kavandatav tootmine loob täiendavalt ca 10 töökohta ning võimaldab Kuressaare linnale toasooja, seejuures suvekuudel sooja vee valmistamiseks katlaid kütmata. Kas see pole mitte positiivne? Kuivastu-Kuressaare maantee liikluskoormus tõuseb alla 1% ja maanteelt jaamani viiv tee tehakse arendaja poolt korda.
Energiaagentuuri poolt leiame, et piirkonna elanikele võiks arendaja täiendavalt soetada Upa-Lilbi-Tahula külasid Kuressaarega ühendava biometaanil sõitva väikebussi, mille saame ühendada ettevalmistatavasse uude taastuvenergial baseeruvasse ühistranspordi korraldusse. Tasuta kütusega buss sõidaks graafiku alusel, mis võimaldaks piirkonna lastel käia Kuressaares huvialaringides ning trennides. Saarte Energiaagentuur on valmis aitama kogukonnal moodustada energiaühistu, et ühiselt roheenergia rakendustest võita ja selle kaudu tegevusi koordineerida.
Kui saame veel kuidagi aidata Tahula kogukonnal vastuseid leida ja mõjude osas selgust saada, siis Saarte Energiaagentuur on valmis kohtuma või looma võimaluse külastada mõnda biometaanijaama. Oleme teie jaoks olemas ning püüame küsimustele vastata (sulev@eisea.org). Meid aitab edasi avalike huvide sidumine kohaliku kasuga.
