Avaldatud Hiiu Lehes 11.12.24
Julgeolek on mitmetahuline. Täna vägagi päevakorras olevate ilmastikukriiside või sõjast tingitud julgeoleku vaate kõrval on ka üks laiem ja pikem vaade.
Julgeolek kui toimiva ja elujõulise kogukonna vaade. Julgeolek sõltub suurel määral sissetulekust, on see siis riiklikul tasemel kaitse-eelarve näol või pere puhul toidu/energia kättesaadavusega seotud julgeolek. Hiiumaa üks oluline pikema perspektiivi julgeoleku oht on väikesed palgad, mille tõttu inimesed kasutavad vähem kohalikke teenuseid või kolivad mujale parema palga peale ja mis lumepallina on suretamas välja kohalikku majandust ja elu laiemalt. Siin on erinevaid objektiivseid põhjuseid, aga üks valdkond, kus saame ise rohkem ära teha, on kindlasti energeetika.
Selgituseks. Ma ei ole ühegi konkreetse tehnoloogia eelistaja ega padu rohepöördepooldaja. Vaatan teemat mitte niivõrd usuküsimusena vaid pragmaatiliselt.
Eelise säilitamine
Eestis tarbitakse ca kaks korda vähem energiat inimese kohta kui Skandinaavias, lisaks suudame ühest kwh energiast toota kaks korda vähem lisandväärtust kui skandinaavlased. Seega on meil tohutult ruumi eeskätt nii energiasäästust/efektiivsemast kasutamisest võita kui ka läbi tarkade lahenduste võtta paremini kasutusele neid kohapealseid ressursse (päike, tuul, bio, geo, CHP jne), et kasvatada või vähemalt säilitada ettevõtete konkurentsieelis. Tahame või ei, aga jõukad kogukonnad/riigid kulutavad oluliselt rohkem energiat kui arengumaad.
Kättesaadavama/stabiilsema hinnaga ja kvaliteetsem energia annab leevendust igale eraisikule ja perele, kellel jääb raha üle muudeks ostudeks/teenusteks, kuid eeskätt just kohalikele ettevõtjatele, kes konkurentsis püsimiseks või konkurentsi eelise saamiseks vajavad paremaid lahendusi. Kokkuhoitud vahenditega saab ettevõtja siis juba ise otsustada, kas ta investeerib tootearendusse või tõstab palka kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatel. Mõlemad tegevused aitavad kasvatada väärtust töötaja kohta, see omakorda suurendab jällegi töötaja võimalust panustada rohkem raha ka kohalikele kaupadele ning teenustele. Mis omakorda tõstab ka teistes sektorites sissetulekuid. Sissetulekutelt tasutav tulumaksu osa kasvatab aga KOV-i eelarvet ja aitab pakkuda kvaliteetselt KOV-lt oodatud teenuseid ning vähendab kiusatust pastakast lisamakse (turismimaks!) välja hakata imema.
Täna on rahastajate huvi energiakriisi tõttu teema vastu tugev. Otsustusaken on ca viis aastat. Targad kogukonnad kasutavad kriise ära ja väljuvad nendest tugevamalt. Mitte nii targad vaidlevad, tegelevad kõrvaltegevuste ja hiljem üksteise süüdistamisega.
Kui ettevõttel kaob kohapeal konkurentsieelis, siis ta kas lõpetab õnnetult või kolib mujale. Uuesti käivitada on ettevõtet oluliselt keerulisem, kui investeerimiskindluse puhul oleks stabiilse arendustegevusega võimalik. Juba mujale kolinud ettevõtet tagasi meelitada on pea võimatu.
Olukord muutub
Miks aina enam majandus- ja geopoliitikaeksperte arvab, et nüüd läheb juba otsustamisega kiireks, on ühelt poolt EL-i (ja just põhilise majandusveduri Saksamaa) ise enda nurka mängimine tuumajaamade sulgemise ja Vene gaasile panustamisega.
Teisest küljest Hiina on otsimas samuti väljapääsu suhteliselt keerulisest olukorrast. Elanikkond vananeb, ressursid on otsas, majanduskasv kukub alla 5%. Ka Xi vanus sunnib teda lähima viie aasta jooksul midagi radikaalset tegema.
USA astub otsustavaid samme oma majanduse päästmiseks ja fookus globaalse julgeoleku tagaja rollile väheneb. See kõik algab suure tõenäosusega tariifisõdade ja veelgi keerulisemate konkurentsitingimustega meie tootjatele, raha ja fookus läheb taastuvenergialt eemale ning ainuke mänguruum ettevõtjatele jääb palkade vähendamise näol.
Globaalne olukord võib päädida lõpuks ka läbi ajaloo kõige edukama ja korduvalt läbi katsetatud majanduse kasvatajaga – ühe korraliku sõjaga. Sellisel juhul oleks küll julgeolekupilt hoopis teine, aga ka siis või just siis on korralikult välja ehitatud hajatootmisega energiataristu eriti oluline.
Kõige hullem on otsustamatus või siis naiivne lootus, et keegi tuleb ja lahendab ise meie väljakutsed.
Me ei ole nii rikkad, et mitte midagi teha või kulutada aega ja energiat asendustegevuste üle vaieldes. Oleme pragmaatilised, julgeme oma ressursse targalt kasutada, analüüsime parimad võimalikud lahendused läbi ja otsustame. Kõige hullem on otsustamatus või siis naiivne lootus, et keegi tuleb ja lahendab ise meie väljakutsed.
Lisaks. Suur osa tänasest tehnoloogiast (päike, tuul jne) on laiemat pilti vaadates sellisel kujul siiski kõigest siirdetehnoloogiad ja usutavasti 20-30 aasta pärast, kui nende rajatiste eluiga on läbi, tehakse otsuseid juba teisi lahendusi arvesse võttes. Päikesepaneelid sulanduvad diskreetselt hoonete katuste ja fassaadimaterjalideks, tuult kasutatakse sellistes kohtades, kus puuduvad või on minimaalsed visuaalsed, müra ja keskkonna häiringud. Küsimus on ainult selles, kas 20-30 aasta pärast on meil enam Hiiumaal konkurentsivõimelist ettevõtlust, kelle jaoks neid otsuseid teha.
Kindlasti on vaja tugevdada ka olemasolevat ühendust läbi Saaremaa mandriga ning tõugata tagant 110kV ringtoite või 330kV ühenduse loomist Hiiumaa–Rootsi suunal. Kuna Hiiumaa- sisene 35kV liinide 110kV pingele üleviimine jääb suure tõenäosusega Eleringi tegevuseks (antud hetkel ei ole veel Elering ja Elektrilevi seda otsustanud), tuleks veelgi rohkem suhelda omaniku esindaja Kliimaministeeriumiga. Ringtoide ja Rootsi ühendus jäävad küll 2030+ ja 2040+ aastatesse, aga Hiiumaa-sisene 110kV pingele viimine võiks toimuda palju varem. Seda on Elering ka soovitanud juba nii 2014. kui 2018. aasta analüüsides.
