Lääne-Eesti saared seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega – hajus asustus, logistikakulud, vananev hoonefond, vähene tehniline tugi ja kesine energiataristu areng. Neile probleemidele püüab lahendusi leida Saarte Energiaagentuur (EISEA) – sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on toetada Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu omavalitsusi, kogukondi ja ettevõtteid säästva energiakasutuse ja energiatootmise projektide elluviimisel. Juulis täitub agentuuri esimene tööaasta. On aeg vaadata aastale tagasi ja võtta kokku agentuuri peamised tegevused.
Umbes 75% Lääne-Eesti saarte korterelamutest vajavad renoveerimist. Halva sisekliima ja madala energiatõhususe kõrval on suur murekoht ka see, et paljudel korteriühistutel puudub oskus või jõud renoveerimist ette võtta.
Agentuuri tegevjuht Sulev Alajõe: „Kuna saartel on spetsialistide põud, jäävad korteriühistud keeruliste toetustaotluste, projekteerimise ja hangetega üksi hätta. EISEA ülesanne on olnud pakkuda tehnilist tuge ja olla neutraalne partner, kes aitab keerulistes teemades orienteeruda. Sel aastal oleme nõustanud üle 40 korteriühistu, ennekõike Saaremaal ja Hiiumaal. Sõlmitud on kolm lepingut tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks. Oleme esitanud taotluse konsultantide arvu suurendamiseks, et nõudlust teenustega paremini katta.”
Pikemas plaanis vajavad saared lisaks põhjalikule nõustamisele ka riiklikku tuge, näiteks ühishangete korraldamise ja energiavaesuse vähendamise programmide näol. Kuna ELi liikmesriigid on võtnud kohustuse luua piirkondlikud renoveerimisnõustamise keskused, taotlevad EISEA ja Tartu Regiooni Energiaagentuur selle staatuse saamist. See aitaks neil riikliku tellimuse alusel renoveerida rohkem hooneid ja tuua investeeringuid kohalikesse kogukondadesse.
“Saarte ühistransport vajab ajakohastamist. Elektrifitseerimineoleks abiks, kuid praegune laadimistaristu ei võimalda isegi olemasolevate elektrisõidukite katkematut kasutamist. EISEA on alustanud võrgutaristu vajaduste kaardistamisega, et planeerimine lähtuks andmetest, mitte oletustest. Selles valdkonnas tehakse ka laiemat koostööd riigiga, sest vaid lokaalne taristu ei loo terviklahendusi,“ selgitab Alajõe.
“Kui kohalikud valimised möödas, esitame värske mandaadiga omavalitsusjuhtidele kava, kuidas ühis-, sotsiaal- ja õpilasvedusid efektiivsemalt korraldada ja võimaldada hajaasustuses samade sõidukite baasil rakendada nõudetransporti.”
“Oleme koostöös keskvalitsuse ametkondadega alustanud väikesaarte ühendusmudeli uuendamist. Eesmärk on leida tõhusamad lahendused perioodiks väljaspool suvehooaega, mil reisijate arv on väike ja pole otstarbekas kasutada autoveoks mõeldud, suure energiakuluga praame. Tutvustasime ametnikele Rootsis arendatud ainult reisijatele mõeldud elektrilaeva, mis suudab kiiresti ja tõhusalt liikuda ka madalates vetes. Selliste laevade kasutuselevõtt aitaks oluliselt vähendada riigieelarvest makstava dotatsiooni vajadust.”
Üks selge suund, millesse agentuur panustab, on energiakogukondade loomine. Esimene energiakogukonna pilootprojekt on EISEA-l ettevalmistamisel Hiiumaal, kus päikeseenergia ja salvestussüsteemide abil kaetakse Kärdla spordikeskuse energiavajadus. Tegemist on näitega uue põlvkonna energiakorraldusest, kus kogukond toodab ja katab ise oma energiavajadused.
Geotermaalenergia ehk maaküte on seni olnud saartel kasutamata ressurss. Pilootuuringud näitavad, et maaküte võiks olla võtmetehnoloogia – see on süsinikuneutraalne, varustuskindel ja vaba kütuse hanke kuludest. EISEA kaardistab võimalusi maakütte laiemaks kasutuseks saartel.
Soojusmajanduse arengut takistavad paljudes piirkondades ajale jalgu jäänud arengukavad. Käinas ja Orissaares on agentuur nende kaasajastamise juba teinud, eesmärgiga saada tuge kaugkütte moderniseerimiseks. Hiiumaal on vaid Kärdlas professionaalne kaugkütte pakkuja.
“Oleme sõlminud kolmepoolse lepingu Kuressaare Soojuse ja Hiiumaa vallaga, et korrastada saare ülejäänud keskkütte kohad. Valmistame hetkel ette Käina lahendust, mis liidaks kaks võrku üheks, tooks tarbijatena tagasi kortermaju ja arvestaks Dagöplasti (heit)soojusega,” lisas Alajõe.
Energiaandmete kogumiseks puudub praegu ühtne ja automatiseeritud süsteem, mis võimaldaks jälgida hoonete ja avaliku transpordi energiatarbimist ning -tõhusust. Energiaseire platvormi loomiseks osaleb EISEA aktiivselt üleriigilistes aruteludes.
EISEA toel on alates eelmise sügisest ette valmistatud Kihnu kooli renoveerimisprojekti. Üle miljoni euro suurusest projektist katab agentuuri kaasatud toetus 70% kuludest.
Vormsi uue spordihoone projekteerimisel aitas agentuur viimasel hetkel ümber kujundada algselt kavandatud küttekontseptsiooni. Kulukate õhksoojuspumpade asemel otsustati kasutada saare kooli olemasoleva maaküttesüsteemi seni rakendamata võimsust.
Konsultatsioone ja koostööprojekte on aastaga kogunenud palju. Siin on veel vaid mõned näited arendustest, millesse Saarte Energiaagentuur aasta jooksul on aidanud panustada.
- Saare Maakonna energia- ja kliimakava koostamine.
- Nõustamine ja teavitustöö Tahula biometaanijaama rajamiseks ning jätkatakse investeeringute kaasamisega süsihappegaasi kasutuseks.
- Korteriühistute nõustamine EIS-i toetuse taotlemisel kortermajade renoveerimiseks.
- Taastuvenergia töötoad kümnes saarte põhikoolis (koostöös TalTech Kuressaare kolledžiga).
- Elektrit tootvate särtsurataste pilootprojekt Kuressaare keskväljakul.
- Ruhnu valla nõustamine saare energiaprobleemide lahendamiseks.
- Valmistame KIKi toetuse abil ette Orissaare kooli aastaringse kasvuhoone projekti.
- Kuressaare Soojusele toetuse abil soojussalvesti soetamine.
- Ettevõtete nõustamine oma energialahenduseks kulude säästu eesmärgil.
- Rahastuse on saanud NordPlus projekt õppematerjalide loomiseks.
- Põhjala visiidid KOV-ide esindajatele tutvumaks taastuvenergialahendustega.
- Gotlandi tuulepargi rajaja loengud Saaremaal ja Hiiumaal.
Rahvusvahelise oskusteabe ja rahastusvõimaluste toomiseks osaleb agentuur aktiivselt programmis “Puhas Energia EL saartele”, Euroopa energiaagentuuride katusorganisatsoonis Fedarene ning Läänemere Energiasaarte võrgustikus (koos Bornholmi, Gotlandi ja Ahvenamaaga).
EISEA tegevusi rahastatakse perioodil 2024–2027 Euroopa Liidu LIFE programmist summas 1 375 008 eurot. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab projekti omafinantseeringuga 72 372 euro ulatuses ning asutajate omaosalus kokku on 7 237 eurot.
“EL rahastaja tagasiside seni esitatud aruannetele on olnud EISEA tegevuste suhtes väga positiivne. Kõik seatud eesmärgid on täidetud. EISEA-l on kohustus tuua kolme aasta jooksul saartele vähemalt 20,6 miljoni euro väärtuses investeeringuid ja see eesmärk on täidetud juba esimese aastaga.”
Vajadus agentuuri pakutava toe järele on kiiresti kasvamas. Energiateemalised otsused nõuavad saartel pädevat ja süsteemset partnerit, kes toetab nii avalikku kui ka erasektorit, olgu selleks renoveerimistoetuste taotlemine, energiataristu kavandamine või kogukondlike taastuvenergialahenduste väljatöötamine.
“Me ei piirdu pelgalt nõustamisega, vaid kaardistame probleemid, töötame välja lahendused, viime need ellu koos kohalike partneritega ning loome silla kogukondade, riigi ja rahastusallikate vahel,” lisas Alajõe.
Hiiumaa abivallavanem Üllar Laid agentuuri tegemistest
Hiiumaa seisukohalt on rõõmustav näha, et Saarte Energiaagentuuri (EISEA) esimene tegevusaasta on toonud konkreetseid ja kohalikke arenguid toetavaid samme ka meie saarele. Oluline on tunnustada agentuuri pühendumust just väikeste kogukondade energiasuveräänsuse ja kestlike lahenduste suunas liikumisel. Näiteks Kärdla spordikeskuse energiakogukonna pilootprojekt on inspireeriv samm tuleviku suunas, kus Hiiumaa saab ise oma energiavajadusi katta ja eeskuju pakkuda kogu Eestile.
Hiiumaa kaugkütte kaardistamine ja Kõrgessaare ning Käina piirkonna lahenduse väljatöötamine näitab selget sihti ressursitõhususe ja olemasolevate võimaluste ärakasutamise suunas. Samuti väärib tunnustust, et agentuur on toonud Hiiumaale rahvusvahelist oskusteavet ja investeeringuid, mis võimaldavad kiirendada siinse elukeskkonna arengut ja tõsta energiajulgeolekut.
Tulevikku vaatavalt annab EISEA tegevus lootust, et Hiiumaa kogukonnad ei jää tehniliste ega rahaliste väljakutsetega üksi. Nii energiatõhususe nõustamine kui ka aktiivne osalus riiklikes ja Euroopa koostöövõrgustikes loovad tugeva aluse kestlikuks ja nutikaks arenguks. Tänane töö on pannud aluse homsele, kus Hiiumaa võib olla eesrindlik saar mitte ainult looduse poolest, vaid ka oma energialahenduste kvaliteedi ja kogukondliku nutikuse tõttu.
Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse esimees Olari Aavik
Saarte Energiaagentuur on partneriks, nõuandjaks ja toeks mitte ainult kohalikele omavalitsustele ja korteriühistutele, vaid kindlasti ka ettevõtjatele.
Energia on paljude ettevõtete jaoks suur kuluartikkel, samas kui üha olulisemaks muutub keskkonnamõju vähendamine. Selles kontekstis on regionaalne energiaagentuur vajalik koostööpartner – nii ekspertnõu pakkumisel kui ka toetusvõimaluste leidmisel ja nende koju toomisel.
