Näitusekülastaja juhend

Meretase tõuseb, talved jäävad sagedamini jää ja lumeta ning Läänemere surnud alad kasvavad. Nii mõjutab globaalne kliimamuutus ka Saaremaad. 15. septembril 2026 avati Kuressaare linnuses interaktiivne näitus „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“, mis aitab mõista kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi. Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Oslo Ülikooli loodusmuuseumi koostöös valminud väljapanekut saab külastada kuni 31. märtsini 2027.

See juhend aitab näitust läbida iseseisvalt või koos juhendajaga. Iga eksponaadi juures on lühike selgitus, mida seal teha ja millist teemat eksponaat avab. Kõigile küsimustele ei pea olema üht õiget vastust — oluline on vaadata, arutada ja oma mõtteid põhjendada. Näituse juurde kuuluvad töölehed, mida saab täita külastuse ajal või pärast näitust.

Sissejuhatus kliimamuutuse teemasse

Kliima kohta on palju infot ja selles on lihtne segadusse sattuda. Isegi teadlaste seas ei ole kõigis sõnumites alati täielikku üksmeelt ning eri allikatest võib jõuda inimesteni erinev teave. Ka poliitilised huvigrupid tõlgendavad kliimamuutuse teemat omal moel, mistõttu võib tekkida küsimus, mis on tõsi ja mida uskuda.

Näituse loojad ei soovinud anda lõplikke vastuseid, vaid tuua esile mõned aspektid, mis aitavad mõelda, mida kliimamuutus tähendab ja kuidas see meid mõjutab. Üks näituse lähtekohti oli teadmine, et kliimamuutust puudutavate hoiakute uuringutes kuuluvad eestlased Euroopas nende hulka, kes peavad kliimamuutust suhteliselt harva tõsiseks probleemiks.

Samal ajal on põlvkondade vahel märgatavaid erinevusi. Noorte seas esineb rohkem kliimaärevust, kuid seda ei saa toetada hirmu süvendades. Oluline on näidata, et tegutsemiseks on endiselt võimalusi, kui oskame õigel ajal õigeid samme teha.

Näituse loojad soovisid rõhutada, et kliimamuutus ei ole kauge ega abstraktne nähtus. See toimub juba praegu ja mõjutab meie igapäevaelu, kuigi me ei pruugi seda alati kohe märgata.

1. Näituse algus: minu kolm lemmikut

Mida teha? Paluge igal näitusekülastajal kirjutada töölehele kolm asja, mis talle meeldivad või on tema jaoks olulised. Näiteks võib kirja panna šokolaadi, reisimise või mõne lemmikkoha. Näituse jooksul mõeldakse, kuidas need valikud ja tegevused on kliimamuutustega seotud ning mida saaks nende kasutamisel teha keskkonnasõbralikumalt.
Mida see selgitab? Kliimamuutus ei ole kauge ega abstraktne teema. See on seotud meie igapäevaste valikutega, näiteks toidu, liikumise ja tarbimisega.

2. Kliimamüüdid / Lükkame ümber

See eksponaat käsitleb levinud kliimamüüte — arvamusi ja väiteid kliima ning kliimamuutuse kohta, mida kuuleb ikka ja jälle avalikes sõnavõttudes, videotes või sotsiaalmeedias. Näiteks väidetakse, et CO2 ei ole kliimamuutuse põhjus, kliimamuutus ei ole tõsine probleem, Eesti on liiga väike, et riigi tegevusel oleks mõju jne.

Selliste arusaamade kohta kasutatakse väljendit „zombifaktid“: neid võib korduvalt ümber lükata, kuid need ilmuvad ikka uuesti välja. Eksponaadil on välja toodud kaheksa enim levinud müüti. Väikestest kuularitest saab kuulata Eesti teadlaste lühikesi, paari-kolmeminutilisi selgitusi selle kohta, miks need väited ei ole täpsed või põhjendatud ning kuidas kliimamuutusest paremini rääkida ja mõelda.

Mida teha? Valige stendilt üks väide, leidke sama numbriga heliklipp ja kuulake teadlase selgitust. Arutage, kas olete sellist väidet varem kuulnud ja mis küsimusi see tekitab.

Mida see selgitab? Kliimamuutuste kohta levib eksitavaid väiteid. Teadlaste selgitused aitavad eristada arvamust ja kontrollitud teadmist.

3. Kliimasüsteem

Suur kliimasüsteemi joonis aitab selgitada, millest kliima koosneb ja kuidas selle osad omavahel seotud on. Joonisel on kokku toodud olulisemad komponendid, mille kaudu saab näidata, et Päike annab Maale energiat. Osa sellest energiast neeldub, osa liigub tagasi kosmosesse, kuid süsinikdioksiid aitab soojust atmosfääris kinni hoida.

Süsinikdioksiid pärineb nii loodusest kui ka inimtegevusest. Osa sellest seotakse uuesti looduses, osa jääb atmosfääri. Joonisel on näha, millised Maa süsteemi osad süsinikdioksiidi õhku paiskavad või seda neelavad ning kuidas muutunud energiatasakaal mõjutab tuuli, merehoovusi, merejääd, metsi ja teisi keskkonnaosi.

Kliimasüsteemis on kõik omavahel seotud. Kui inimtegevus viib süsteemi harjumuspärasest tasakaalust välja, ei tähenda see ainult süsinikdioksiidi hulga suurenemist atmosfääris või temperatuuri tõusu. Mõju kandub edasi ka teistesse süsteemi osadesse. Seda keerukust on raske ühe-kahe lausega täielikult selgitada.

Näituse esimene osa tutvustab kliimasüsteemi viit omavahel seotud osa. Teaduslikud nimetused on atmosfäär, litosfäär, krüosfäär, hüdrosfäär ja biosfäär; näitusel kasutatakse lihtsamaid nimesid õhk, maapind, jää, vesi ja elu.

Mida teha? Vaadake koos skeemi ja leidke selle viis osa: õhk, maapind, jää, vesi ja elu. Arutage, kuidas ühe osa muutumine mõjutab teisi.

Mida see selgitab? Kliima ei ole ainult õhutemperatuur. See tekib õhu, vee, jää, maapinna ja eluslooduse koosmõjus.

Järgnevad viis eksponaati: jää vald, vee vald, õhu vald, elu vald ja maa vald

Jää, vesi, õhk, elu ja maapind moodustavad omavahel seotud terviku. Kui ühes neist valdkondadest toimub muutus, mõjutab see paratamatult ka teisi. Need muutused ei pruugi alati olla sellised, mida me soovime või märkame kohe. Näitusel on kõik viis valdkonda eraldi esile toodud — eksponaatide, plakatite ja tahvlitena. Nende juures saab lähemalt uurida, millised on kliimamuutuse peamised mõjud ja milliseid muutusi need kaasa võivad tuua.

4. Õhu vald

Õhu vald käsitleb atmosfääri ja süsinikuringet. Looduslik süsinik liigub merede, taimede, vulkaanide ja atmosfääri vahel, kuid alates tööstusrevolutsioonist, umbes 1850. aastast, on atmosfääri kiiresti lisandunud inimtekkelist süsinikdioksiidi.

Mida teha? Vaadake siniseid ja punaseid magneteid. Sinised näitavad looduses ringlevat süsinikku, punased inimtegevusest lisanduvat süsinikdioksiidi. Lisage punaseid magneteid ajajoonele ja jälgige, kuidas nende hulk kasvab.

Mida see selgitab? Süsinikuringe on looduse loomulik osa, kuid inimene lisab õhku süsinikdioksiidi. See võimendab kliima soojenemist.

5. Temperatuur ja kliima / Statistikalaud

Eksponaat aitab eristada hetketemperatuuri, ilma ja kliimat. Üks mõõdetud temperatuur ei anna ülevaadet kliimast, kuid pikk temperatuuririda aitab märgata, kas ja kuidas aastakümnete jooksul muutub külmade ja soojade perioodide vahekord.

Mida teha? Vaadake hetke välis- või toatemperatuuri ning võrrelge seda pikema aja jooksul kogutud temperatuuriandmetega. Arutage, kas ühe päeva ilma põhjal saab teha järeldusi kliima kohta.

Mida see selgitab? Ilm näitab lühiajalisi olusid, kliima aga pikema aja jooksul kujunenud ilmastiku iseloomu ja muutusi.

6. Maapind / Mulla vald ehk litosfäär

Kliimamuutus ei tähenda ainult temperatuuri tõusu. Mulla seisundit mõjutab ka see, kuidas inimesed maad kasutavad. Kui intensiivne põllumajandus on mulla juba ära kurnanud, võib kliimamuutus seda veelgi kahjustada. Ühel hetkel ei pruugi muld enam taastuda ega hästi toimida.

Mulla eksponaadis on visuaalselt näha, kuidas erinevad elurikas muld ja erodeerunud muld, kust elu on taandunud.

Kaks päris mullaproovi pärinevad Tartu lähedalt ühe talu eri põldudelt.

Mida teha? Võrrelge kahte mullaproovi. Vaadake värvi ja koostist ning arutage, miks üks muld võib olla viljakam kui teine. Tuletage meelde, et ainult värvi järgi ei saa alati viljakust otsustada.
Mida see selgitab? Põud, tugevad vihmad, erosioon ja maakasutus võivad mulla vaesemaks teha. Hea muld on tähtis toidu kasvatamiseks ja looduse toimimiseks.

7. Jää vald

Jäävald ehk krüosfäär näitab albeedo mõju. Albeedo tähendab seda, kui suure osa päikesevalgusest pind tagasi peegeldab.

Hele lumi ja jää peegeldavad valguse ning osa soojusest tagasi, kuid tume vesi või maapind neelab soojust. Jää sulamine kiirendab seetõttu edasist soojenemist.

Mida teha? Lülitage lamp sisse ja hoidke käsi heleda ning tumeda pinna kohal. Võrrelge, kumb pind soojeneb rohkem. Ärge puudutage kuuma lampi.
Mida see selgitab? Lumi ja jää peegeldavad päikesevalgust. Tume maa ja vesi neelavad rohkem soojust. Jää sulamisel soojeneb pind kiiremini.

8. Elu vald

Elu vald näitab, kuidas kliimamuutus võib nihutada liikide elurütmi. Kui linnud saabuvad ja putukad ilmuvad eri ajal, ei pruugi lindudel poegade toitmiseks piisavalt süüa olla.

Mida teha? Vaadake ja katsuge kuuse-käbilindu kujutavat kivistist. Arutage, mis juhtub, kui linnud, putukad ja taimed reageerivad aastaaegade muutustele eri ajal.
Mida see selgitab? Liigid sõltuvad üksteisest. Kui toit, elupaik või aastaaegade rütm muutub, võivad loomad ja taimed sattuda raskustesse.

9. Vee vald ehk hüdrosfäär

Veevald ehk hüdrosfäär käsitleb sademeid, liustike ja jää sulamist ning meretaseme tõusu. Läänemere veetase võib Eesti rannikul sajandi lõpuks tõusta ligikaudu pool meetrit; kaart võimaldab vaadata ka suuremate tõusude võimalikku mõju Saaremaale ja Kuressaarele.

Mida teha? Keerake nuppu ja vaadake kaardilt, kuidas meretaseme tõus muudab rannikut. Leidke Saaremaa ja Kuressaare ning uurige, mis muutub maa ja merega 5, 10, 100 aasta pärast.
Mida see selgitab? Jää sulamine ja merevee soojenemine tõstavad meretaset. Mõju on eriti tähtis saartele ja rannikualadele.

10. Maast saab meri (kaart)

See osa käsitleb elu, jää ja vee omavahelisi seoseid ning meretaseme tõusu mõju rannikualadele. Meretase tõuseb peamiselt suurte jäälaamade sulamise ja merevee soojenemise tõttu, sest soojem vesi paisub. Kaardilt saab vaadata, kuidas ühe, kahe, kolme või kümne meetrine meretaseme tõus mõjutaks maismaad ja millised piirkonnad jääksid vee alla. Nuppu keerates on näha, et juba ühe meetri puhul tekivad Saaremaa rannikule üleujutusalad; suurema tõusu korral need laienevad ning Kuressaare muutub eriti haavatavaks.

Viimase poole sajandi jooksul on globaalne meretase juba tõusnud. See tähendab, et ka Eesti rannikualad peavad meretaseme tõusu mõjuga arvestama. Mujal Euroopas on piirkondi, kus risk on väga suur, näiteks Madalmaades, Taani rannikul ja Riias. Kaardi abil saab igaüks uurida, kuidas meretaseme tõus võiks mõjutada tema kodukohta.

11. Elame võlgu + mäng

Stend käsitleb seda, kui palju inimkond kasutab planeedi ressursse. Selle selgitamiseks kasutatakse mõõdikut, mida nimetatakse võlgu elamise päevaks. See tähistab kuupäeva, mil inimkond on arvestuslikult ära kasutanud ressursid, mida planeet suudab ühe aasta jooksul taastoota.

2026. aastal saabus üleilmne võlgu elamise päev 30. juulil. See tähendab, et juba enne aasta lõppu on inimkond kasutanud rohkem loodusvarasid, kui planeet suudab samal aastal taastada. Koormus jaguneb riikide vahel ebaühtlaselt: mõnes riigis saabub see päev varem, teises hiljem. Üldiselt kipub see varem saabuma riikides, kus tarbimine ja majandustegevus on suuremad.

Näiteks saabus võlgu elamise päev eelmisel aastal Soomes 6. aprillil, Taanis 19. märtsil, Ameerika Ühendriikides 13. märtsil, Hiinas 23. mail ja Kataris 6. veebruaril. Eesti ei olnud tänavuse aasta arvestuses, sest selle kohta ei olnud piisavalt häid andmeid. Eelmise aasta arvestuses saabus Eesti võlgu elamise päev 4. märtsil.

Mida teha? Otsige stendilt Eesti kuupäev ja võrrelge seda teiste riikidega. Mõelge, mida tähendab, kui aasta loodusvarad saavad arvestuslikult otsa enne aasta lõppu.
Mida see selgitab? Inimesed kasutavad loodusvarasid kiiremini, kui loodus suudab neid taastada.

Videonurk teadlaste klippidega

Videonurgas saab vaadata klippe erinevatest teadussaadetest, kus Eesti teadlased räägivad kliimamuutuse eri aspektidest. Teemadeks on näiteks kliimamuutuse mõju metsadele, veesüsteemidele, sademetele ja Läänemerele. Ühes klipis arutleb Joonas Plaan „Plekktrummi“ saates, kuidas kliimamuutus mõjutab Läänemerd ja ookeane. Materjal koondab kuus klippi, mida saab järjest vaadata.

12. Üle piiride

Võime pidada end loodussõbralikuks ja keskkonnahoidlikuks rahvaks, kuid tegelik pilt ei pruugi seda kinnitada. Keskkonnajalajälge mõjutavad nii isiklikud valikud kui ka riigi tasandi otsused, näiteks energiapoliitika. Seetõttu tasub vaadata, kui suur on meie mõju Maa süsteemidele.

Seda näitab ka tõsiasi, et Eesti elaniku keskkonnajalajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda. Maa taluvuspiirid kirjeldavad, kui palju inimtegevust planeedi süsteemid taluvad, et elukeskkond püsiks inimestele sobiv. Roheline ala tähistab turvalist tegutsemisruumi. Mitmes valdkonnas, näiteks elurikkuse, veetarbimise ja keskkonnareostuse puhul, on need piirid ületatud.

Suur saabas on Eesti elaniku keskkonnajalajälje kujundlik näide: see on 3,8 korda suurem kui tavaline saabas. Sellega kõndida ei saa, kuid see aitab ette kujutada, kui suur meie jalajälg on.

Planeedi piirid kirjeldavad piire, mille ületamisel kahjustame Maa süsteemide tasakaalu ja elurikkust. Skeemil saab vaadata, millistes valdkondades, näiteks lämmastiku- ja fosforiringes, maakasutuses ning elurikkuses, on turvaline piir ületatud.

Mida teha? Astuge suure saapa kõrvale või tehke selle juures foto. Vaadake skeemilt, millistes valdkondades on Maa taluvuspiir kõige rohkem ületatud.
Mida see selgitab? Meie toit, energia, transport ja maakasutus jätavad keskkonnajalajälje. Liigne tarbimine vähendab elurikkust ja koormab Maa süsteeme.

13. Kas suudame kohaneda?

Mõned kliimamuutusega seotud protsessid on juba käivitunud ja neid ei saa kiiresti tagasi pöörata. Atmosfääri jõudnud süsinikdioksiid ning süsteemi kogunenud soojus mõjutavad kliimat veel pikka aega.

See ei tähenda, et midagi ei saaks teha. Tegutseda saab kahel viisil: kliimamuutuse mõju vähendades ja muutustega kohanedes. Kohanemine tähendab teadlikku valmistumist eesootavateks muutusteks ning elu- ja elukeskkonna kujundamist nii, et oleksime nendeks paremini valmis. Näiteks saavad linnad üleujutusohuga arvestada ja oma süsteeme selleks kohandada.

Eksponaadi raja takistused kujutavad levinud ettekäändeid: praegu on niigi hästi, see ei ole meie süü, suurriigid peavad alustama või lahendus on liiga kallis ja keeruline.

Mida teha? Juhtige ketast nööride abil mööda rada eesmärgini. Teel tuleb ületada takistusi, mis näitavad, miks muutusi sageli edasi lükatakse.
Mida see selgitab? Kliimamuutuste mõju tuleb vähendada ja samal ajal muutustega kohaneda. Lahendused on olemas, kuid nende kasutamine võib olla keeruline.

14. Ellujäämise pusle

Kõigi valdade juures on kirjeldatud kliimamuutuse eri mõjusid. Iga teema juurde on lisatud mõni Eestiga seotud teadusuuring ning Eesti teadlase lühike kommentaar, et näidata: need muutused ei ole kauged, vaid toimuvad juba praegu. Läänemere puhul võib näiteks kliimamuutuse tõttu kannatada üks levinud lestaliik, sest tema mari vajab arenguks kindlat temperatuuri ja soolsust. Kui need tingimused meres muutuvad, ei saa noored kalad tavapäraselt areneda ning liigi arvukus võib väheneda.

Kohalikku seost aitab avada ka viigerhüljes. Väikesel mustal laual on kujutatud kaks looma: viigerhüljes ja kaelkirjak.

Pusle keskne küsimus on, kuidas loomad muutuvate oludega kohaneda saavad. Tükkidel on kirjas võimalikud kohanemisviisid, kuid kõik lahendused ei sobi igale loomale. Kui tükk ei sobitu tervikpilti, näitab see, et pakutud lahendus ei ole sellele liigile realistlik. Viigerhülge puhul võib jõuda järeldusele, et tema tulevik Läänemeres on ebakindel, sest poegimiseks vajab ta merejääd. Kui merejääd jääb järjest vähemaks, ei pruugi loodus talle enam vajalikke tingimusi pakkuda. Puslet kokku pannes saab arutada, kas viigerhülgele leidub toimiv lahendus.

Mida teha? Sobitage loomad ja võimalikud kohanemisviisid. Kui tükk ei sobi, arutage, miks pakutud lahendus ei tööta.

Mida see selgitab? Loomad võivad muuta käitumist või elupaika, kuid kõik liigid ei suuda kiirete muutustega kohaneda.

15. Süsinikukaalud

Süsinikukaalud võrdlevad heidet tekitavaid tegevusi ja heidet vähendavaid meetmeid. Heiteallikate hulka kuuluvad elektri ja soojuse tootmine, põllumajandus, maanteetransport, lennundus ning laevandus; lahendustena saab kaaluda päikese- ja tuuleenergiat või põllumaade metsastamist. Väikesest meetmest ei piisa alati suure heite tasakaalustamiseks.

Mida teha? Pange ühele kaalukausile heidet tekitavad tegevused ja teisele heidet vähendavad lahendused. Proovige kaal tasakaalu saada.
Mida see selgitab? Energia, transport, lennundus, laevandus ja põllumajandus tekitavad eri hulgal kasvuhoonegaase. Suure mõju vähendamiseks on vaja suure mõjuga lahendusi.

16. Seoste sein

Seoste sein näitab, et üks tegevus võib korraga mõjutada inimesi, loodust ja mitut Maa süsteemi. Näiteks autotransport, fossiilkütuste põletamine ja suur digijälg võivad mõjutada väga paljusid valdkondi. Eksponaat rõhutab, et kliima- ja keskkonnaküsimused on keerukad ja omavahel seotud.

Mida teha? Valige üks tegevus, näiteks autotransport, fossiilkütuste põletamine või suur digijälg. Vaadake, milliseid inimesi ja looduse osi see mõjutab.
Mida see selgitab? Keskkonnaprobleemid on omavahel seotud. Üks tegevus võib mõjutada kliimat, vett, mulda, elurikkust ja inimeste heaolu.

17. Mida ma tegelikult vajan?

Eksponaat kutsub mõtlema isiklikele vajadustele ja tarbimisvalikutele. Toidust, soojusest või sidevahenditest ei saa lihtsalt loobuda, kuid saab otsida väiksema mõjuga lahendusi. Näitusekülastaja hindab ise, kas näiteks oma auto, sage liha söömine, väga soe tuba või mitu nutiseadet on talle vajalikud ning kas nende mõju on suur või väike. Õigeid ja valesid vastuseid ei ole.

Mida teha? Sorteerige esemed ja tegevused kahe küsimuse järgi: kas see on mulle vajalik ning kas selle keskkonnamõju on suur või väike. Paluge näitusekülastajatel oma valikut põhjendada.
Mida see selgitab? Me ei saa kõigest loobuda, kuid saame mõelda, mida meil päriselt vaja on ja milliseid valikuid saab teha väiksema mõjuga. Õigeid ja valesid vastuseid ei ole.

18. Iga samm loeb

See osa aitab leida igale näitusekülastajale olulise teema ja ühe jõukohase tegevuse. Näiteks Läänemere hoidmiseks soovitatakse kasutada fosfaadivabu pesuvahendeid, valida säästvalt püütud kala, vältida mikroplasti sisaldavat kosmeetikat ja mitte visata ravimeid kanalisatsiooni.

Mida teha? Valige näitusekülastajale oluline teema: Läänemeri, toit, kodune säästlikkus, elurikkus, mõistlik tarbimine või ühiskondlikud otsused. Lugege soovitusi ja valige üks tegu, mida näitusekülastaja saaks proovida.
Mida see selgitab? Kõik inimesed ei saa teha samu asju, kuid igaüks saab leida enda võimalustele sobiva sammu.

19. Sinu kliimalugu

Näituse lõpus seob külastaja nähtud teemad oma valikutega (näituse alguses valitud kolm asja) ja jagab soovi korral enda ideid. Varasemad külastajad on kirjutanud näiteks, et kasutavad nutitelefoni vähem, väldivad lennureise või sorteerivad prügi. Täidetud lehtede väljapanek võimaldab lugeda ka teiste mõtteid.

Mida teha? Võtke leht ja kirjutage, kuidas näituse alguses valitud kolm asja on kliimaga seotud ning mida saaks nende kasutamisel teha keskkonnasõbralikumalt. Soovi korral kinnitage leht stendile ja lugege teiste mõtteid.

Mida see selgitab? Näituse mõte jõuab tagasi näitusekülastaja enda valikute juurde. Eesmärk ei ole süüd tekitada, vaid märgata seoseid ja leida üks jõukohane tegevus.

Näitus «Käega katsutav kliima. Mis meist saab?” sündis Eesti ja Norra koostöös

Näitus on valminud Oslo Ülikooli loodusmuuseumi kliimamaja, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kliimamuutuste alase teadmussiirde koostööprojektis „Transferring knowledge on climate change from Norway to Estonia via state-of-the-art exhibition and an accompanying educational programme“.

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra kahepoolsete suhete fond.

Näituse meeskond

Kuraator: Arko Olesk (Tallinna Ülikool)

Produtsent-projektijuht: Reet Mägi (Tartu Ülikool)

Kliimateaduste eksperdid: Piia Post ja Velle Toll (Tartu Ülikool), Jaanus Terasmaa (Tallinna Ülikool)

Saaremaa haridusprogrammide eest vastutavad Heino Joandi ja Kersti Vana (Saaremaa Muuseum)
ning neid korraldab Ingrid Piirsalu (Saarte Energiaagentuur)

Kujundusnõustaja: Margot Sakson (Tartu Ülikool)

Keeletoimetaja: Sigrid Ots

Tõlge inglise keelde: Keelestuudio OÜ

Kujundus: Motor OÜ

Teostus: OÜ Pult

Näituse valmimisele aitasid kaasa: Brita Slettemark, Ilenia Valerio, Ellen M. Paalgard (Oslo Ülikooli loodusmuuseum), Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus, Eesti Rahvusringhääling, Annela Anger-Kraavi (Cambridge’i Ülikool), Miina Krabbi (Keskkonnaagentuur), Asta Tuusti (Kliimaministeerium), Tanel Vahter (Tartu Ülikool).

Näitus jõudis Saaremaale Tartu Ülikooli loodusmuuseumi, Saarte Energiaagentuuri ja Saaremaa Muuseumi koostöös ning Saaremaa Vallavalitsuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Õpilastele suunatud programmi toetatakse programmi Pathways2Resilience vahenditest.