Septembri keskel kogunesid Tallinnas ja Saaremaal nelja Läänemere saare esindajad, et koos Saarte Energiaagentuuriga (EISEA) otsida vastuseid küsimusele, kuidas muuta keerulised energia- ja keskkonnateemad inimestele arusaadavaks. NordPlusi programmi toel algas kahe aasta pikkune projekt, mille eesmärk on luua veebipõhiseid õppematerjale, mis kõnetaksid saarte elanikke, aitaksid neil energiateemasid paremini mõista ning võimaldaksid neil neis aktiivselt kaasa lüüa.
Projekti partnerite ring on muljetavaldav. Teadusasutustest osaleb Ahvenamaa Rakenduskõrgkool, mis tegeleb väga aktiivselt energia- ja innovatsiooniküsimustega ning kus koolitatakse igapäevaselt tööturule väga praktiliste teadmiste ja oskustega inimesi. Nende panus õppematerjalide loomisesse saab kindlasti olema väga suur. Gotlandi esindavad sealne energiaagentuur ja teaduspark, kellel on ulatuslik kogemus koostööst kogukonnaga ning oskus motiveerida inimesi projektides osalema ja neist huvituma. See on oskus, mida peame õppima ka meie. Bornholm, pisike saar, on aga eeskujuks kogu maailmale, sest septembri alguses käivitus seal maailmatasemel innovatsiooniprojekt, mille raames toodetakse Taani ja Saksamaa elektrivõrkudesse mitmeid gigavatte tuuleenergiat. Midagi sarnast võiks tulevikus teha ka Eesti saartel, kuid esialgu on see alles unistus, mille saavutamiseni on pikk tee minna.
Kas Eestil nii suurtele ja kogenud tegijatele on midagi näidata ning õpetada? Selgus, et on.
Eesti visiidi ajal külastati esmalt Tallinna ja käidi Riigikogus, kus kohtuti energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suttiga. Arutelu teemaks kujunes Eesti, Läti ja Rootsi ühine tugi uue elektriühenduse rajamiseks Baltikumist Rootsi.
Pealinnast siirduti Saaremaale, kus külastati asutusi ja ettevõtteid, mille üle võivad saarlased kindlasti uhkust tunda. Üks selline on kindlasti Kuressaare Ametikool ja selle uus ning väga kaasaegse varustusega koolituskeskkond, mis on loodud tuulikulabade hooldajate väljaõppeks. Pidula Wakepark jättis samuti väga hea mulje, sest pargi kohapealne päikeseenergia tootmise ja salvestamise lahendus muudab pargi igapäevaelu sõltumatuks välisest elektrivõrgust ja on põhjalas kahtlemata unikaalne. Suurt huvi pakkus ka EstAgari tehas, kus punavetikast toodetakse furtsellaraani – erilist ainet, mis võib asendada kummi- ja tekstuuriained ning vähendada naftapõhiste ja mittesäästlike koostisosade kasutamist. Lisaks käidi Tahula biometaanitehase ehitusel ning kohtuti vallavanem Mikk Tuisuga, kes andis ülevaate saare energiaprojektidest ja peamistest väljakutsetest.
Järgmise kahe aasta jooksul külastavad projektipartnerid kõiki projektis osalevaid saari, jagavad kogemusi, õpivad ning kaardistavad ära arengukohad- ja suunad, millesse ühiselt saaks panustada.
Esimese kokkusaamise põhjal võib öelda, et see sünergia, mis visiidi käigus tekkis viib kahtlemata vaid heade tulemusteni nii NordPlusi raames, kui ka pikemas ja laiemas perspektiivis.
Ingrid Piirsalu
Saarte Energiaagentuurist
