Koostöös Saare Arenduskeskusega aitasime koostada kliimakava Saaremaale, Muhule ja Ruhnule. Riiklik energia- ja kliimakava näeb ette süsinikheitmete vähendamist aastaks 2030 ning selle eesmärgi täitmiseks on vaja astuda samme kõigis Eesti piirkondades, ka saartel.
Selleks, et luua muutust Saaremaa, Muhu ja Ruhnu saartel, oli esmalt vaja kaardistada ära süsiniku jalajälg ning pakkuda välja lahendused, kuidas liikuda paremuse suunas.
Hetkeolukorra kokkuvõte
- Saaremaa valla süsinikuheide on 2023. aastaks vähenenud 144 700 tonnini, mis on 81 500 tonni võrra väiksem kui 2018. aastal.
- Muhu valla süsinikuheide vähenes 3400 tonni võrra, jõudes 8200 tonnini.
- Ruhnu saare süsinikuheide on püsinud ligikaudu samal tasemel, 451 tonni.
Eesmärgid, mis said kirjutatud maakonna kliimakavasse on järgmised:
- Maakonna tarbitavast elektrist 100% pärineb taastuvatest allikatest.
- Tänavavalgustuses kasutatakse 100% energiatõhusaid valgusteid ja taastuvat elektrit.
- Munitsipaalsektori hoonetes kasutatakse 100% taastuvat energiat ja kütuseid.
- KOV sõidukid vahetatakse välja elektri- ja biometaanisõidukite vastu.
- Eratranspordi fossiilkütuste tarbimist vähendatakse 30%, eelistades elektritransporti.
- Ühistranspordis võetakse kasutusele taastuvenergia bussid, lähtudes taristust ja kulutõhususest.
👉 Kava eesmärk on vähendada CO₂ heidet 2030. aastaks 125 768 tonni võrra, mille tulemusena jääb n-ö nulli jõudmiseks veel vähendada 37 470 tonni. Suur osa sellest kuulub transpordisektorisse, kus on vaja jätkata arendusi, et loobuda fossiilkütustest.
Kuidas ja mida täpselt heitekoguse vähendamiseks soovitakse teha, saab lugeda “Saare maakonna energiamajanduse ja kliima arengustrateegia 2030” eelnõust, mis asub valla kodulehel.
