Saarte Energiaagentuuri eestvedamisel külastasid Kihnu, Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa vallajuhid, Saare Arenduskeskuse ja TalTech Kuressaare kolledži spetsialistid Põhjamaade saari, et tutvuda kaasaegsete energialahendustega. Külastati Gotlandit, Bornholmi ja Samsøt.
- Delegatsioon koos Samsø energiavaldkonna tõelise isa ja pioneeri Sören Hermanseniga (keskel, pruuni jakiga), kes pälvis väljaandelt “Forbes” 2024 aastal tiitli “Sustainability leader”. | Saarte Energiaagentuur
Saartel on energiateemad sarnased, kuid väljakutsed erinevad. Järgnevalt toome välja, mida Põhjamaade saartelt õpiti ja mida õpitust saaks rakendada ka siinsetel saartel.
Reisil nähtut tutvustas Rainer Paenurk Saare Arenduskeskusest, kirja pani Ingrid Piirsalu Saarte Energiaagentuurist.
Gotland
Elektrituulikuid on Gotlandil Näsuddeni tuulepargis kasutatud juba ligi 50 aastat ning seetõttu on gotlandlastel olnud palju aega teha tuuleparkide ümbruses mitmeid erinevaid uuringuid, mis annavad vastused paljudele, meiegi jaoks olulistele küsimustele.
Elektrituuliku üks tiivapööre toodab piisavalt energiat, et laadida 1600 mobiiltelefoni akut, katta 50 külmiku päevane energiatarve või sõita 100 km elektriautoga. | Saarte Energiaagentuur
- Esimeste meretuulikute vahetus läheduses on täheldatud hülgekolooniate kasvu, mis viitab sellele, et liigi arvukusele negatiivset mõju tuulikud ei avalda.
- Tuulikutele on paigaldatud lindude tuvastamissüsteemid, mis on võimelised avastama programmis määratletud linnuliike ning kohandavad sellele vastavalt rootori pöörlemiskiirust. Kui lind satub tuulikule liiga lähedale, siis rootori pöörlemiskiirus esmalt aeglustub ja vajadusel seiskub. Linnu ohutusse kaugusse jõudmisel, jätkub energiatootmine oma tavapärasel viisil. Suuremad ja hõredamalt paiknevad tuulikud on koos linnutuvastussüsteemiga kokkupõrkesagedust kahandanud 97%.
- Lahendatud on ka kardetud varjuprobleem tuulikute puhul, mis paiknevad asulate lähedal. Nimelt lülituvad tuulikud tänu valgustundlikele sensoritele välja ajaks, mil konkreetne tuulik päikese ja hoone vahele jääb. Tuulik ja hoone on alati samas asukohas ning seega on täpselt teada päikese kaldenurk mistahes aasta- ja kellaajal ja tänu sellele saab varjude tekkimist vältida.
- Ohutuse tagamiseks on teatud tuulikutele paigutatud radarid, mis tuvastavad lennukeid ja aktiveerivad nende lähenedes tuuliku märgutuled.
Lisaks tuulikutele on Gotlandil ka väga eeskujulik, ringmajandust toetav biogaasi tootmine, mis baseerub kohalikul toorainel (sõnnik, toidu-, tapamaja-, põllumajandusjäägid). BroGas biogaasitehas toodab aastas umbes 30 GWh biogaasi, mis vastab umbes 3 miljonile liitrile bensiinile.
Biogaasi tankla Gotlandil. | Allikas: Biogas Gotland
Tootmisprotsessis saadakse ka väärtuslikku biomassväetist (90 000 tonni), mis suunatakse kohalikele põldudele. Biogaas toimetatakse gaasitoru kaudu Visbysse, kus seda kasutatakse protsessiauru ja sooja tootmiseks kohalikus piima- ja lihatööstuses. Suurem osa gaasist rafineeritakse sõidukigaasiks, mida saavad kasutada kõik soovijad neljas tanklas üle Gotlandi.
Gotlandi biogaasijaama kiitis ka Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk. „Saarlastel oleks Gotlandi biogaasijaamast palju õppida, sest sarnast rajatist plaanivad ka meie põllumehed. See on suurepärane näide sellest, kuidas väheväärtuslikust toormest saab toota väärtuslikku ja keskkonnasõbralikku kütust.”
Vallavanem lisas, et ka külaskäik Gotlandi tuuleparki oli väga silmiavav. „Sealt saadud uusi teadmisi saame kindlasti ka oma kodusaarel kasutada.”
Samsø
Samsø on umbes Vormsi suurune saar, kus toodetakse kogu vajalik energia kohapeal. Tuulepargid, mis on rajatud kohalike elanike eestvedamisel, toodavad energiat maal ja merel ning tootmisest saadav tulu jääb saareelanikele. Päikeseparkide juurde on paigutatud energiasalvestid, kuhu talletatakse odav energia kasutamiseks päikesepaisteta ajal.
Päikeseparkla ja elektriautode laadimisjaam Samsøl. | Saarte Energiaagentuur
Samsøl on kaks katlamaja, millest ühes kasutatakse kütteainena saare põhku ning teises puiduhaket kombineeritult päikesekollektoriga. See on hea näide sellest, kuidas põhu ja puiduhakke kogumise ja pakkumisega saavad tööd kohalikud saareelanikud ning läbi nimetatud biomassi kasutamise vähendatakse süsiniku jalajälge.
Muhu vallavanem Raido Liitmäe tõi välja, et puiduhakkel töötav Samsø katlamaja on tehnoloogia ja sisseseade vaates sarnane Muhus Liival asuva katlamajaga. „Meie omas on puudu päikesekollektorid sooja vee tootmiseks, kuid Samsøl nähtu inspireeris ja võib-olla saame ka Muhus need kasutusele võtta.“
Selle peale, kas Saaremaal saaks Samsøst midagi eeskujuks võtta vastas Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk: „Samsø eristub lihtsate, kuid efektiivsete lahendustega. Eriti jäi silma sealne kohalikel katlamajadel baseeruv keskküttesüsteem. Tõsi, sellised lahendused võiksid olla ka Saaremaal, aga kuna meil on enamikes majades juba kaasaegsed küttelahendused olemas, siis keskküttele üleminek pole enam nii lihtne.”
Bornholm
Bornholmil on tuule- ja päikesepargid koos energia salvestusvõimalustega, kuid saar pole veel 100% energiasõltumatu, sest osa vajalikust energiast tuleb Rootsist. Bornholm keskendub jäätmetöötlusele, kavandades jaamu, kuhu suunatakse prügi kas kütteks või taaskasutuseks. Bornholmi plaanid on suured ning nad turundavad neid hästi, pakkudes õppimisvõimalusi, kuidas muuta keskkonda säästlikumaks ja energiatõhusamaks.
Bornholmil on suured eesmärgid energiavaldkonnas. | Saarte Energiaagentuur
Bornholmlased on tõestanud väga edukalt, et oskuslikku turundust ja teavitust tehes saab suured plaanid panna raha teenima juba enne, kui need valmis on. Suurepärase asukohaga saar valmistub investeeringuteks, mis hakkavad kasutama rajatavate meretuuleparkide roheelektrit, sh süsihappegaasi toorainena kasutades. Olulist kohta nähakse vesinikmajandusele. Energiasaare kontsepti toetab tugevalt ka Taani valitsus ja selle kavandamisse on otseselt kaasatud Taani Tehnikaülikool.
Kokkuvõtteks
Saari külastanud vallajuhid tõdesid ühiselt, et reisilt oli palju õppida. Eriliselt toodi esile imetlusväärne rohelise mõtteviisi arendamisse suunatud kogukondadevaheline koostöö, mis on kõigil saartel edu ja arengu aluseks. Samuti oldi tänulikud naabrite valmisoleku üle oma kogemusi jagada.
Kihnu vallavanem Egon Vohu: „Tänu koostööle kogukonnas on Samsøl, Bornholmil ja Gotlandil jõutud kokkulepete ja lahendusteni, mis loovad eeldused jätkusuutliku elu- ja ettevõtluskeskkonna tekkimiseks. Need saared on ilmekaks näiteks sellest, kuidas üheskoos saab mägesid liigutada.”
Hiiumaa abivallavanem Üllar Laid tõi välja ka selle, et külastatud saartel oli iga eduloo taga alati üks inimene – kogukonna eestvedaja, kes suure kire ja jõuga panustab innovatsiooniprojektidesse. „On märkimisväärne, et need inimesed pole reeglina arendajate palgal, vaid on entusiastid, kes tegutsevad projektitoetustest.“
