Gotland on Rootsi suurim saar, mis on oma jätkusuutlike energialahendustega olnud pikka aega eeskujuks mitte ainult Põhjamaades, vaid ka laiemalt. Saarel elab 60 000 inimest ning aastas külastab seda miljon turisti, toetades majandust, mille aluseks on põllumajandus, toidutööstus ja turism. Tänu kohaliku kogukonna pingutustele paremate energialahenduste leidmisel on Gotland saanud uuenduslike taastuvenergia projektide eestvedajaks, pakkudes eeskuju, mis võib innustada ka Eesti saari samas suunas edasi liikuma. Gotlandi tuuleparkide arendus on laiemalt tuntud, sest sealne Näsuddeni tuulepark rajati juba 40 aastat tagasi ja oli Rootsi esimene. Vähem teatakse aga saare väga hästi ringmajandussüsteemist.
Ringmajandus
Biogaasi tootmise näitel on Gotland loonud tõhusa ringmajanduse süsteemi, kus orgaanilised jäätmed, alates toidujääkidest kuni talude sõnnikuni, kasutatakse ära saare transpordi ja põllumajanduse energiavajaduste katmisel. See lahendus aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, loob majanduslikke sääste, panustab energiasõltumatusse ning tagab puhtama elukeskkonna.
Süsteemi loomise taga on Biogas Gotland – kohalike omanike poolt juhitud ettevõte, mis sündis saare kogukonna soovist muuta biojäätmed kütuseks ning väetiseks. See on kasvanud suureks koostööprojektiks põllumeeste, toidutööstuse, omavalitsuse ja ettevõtete vahel. Ühised eesmärgid ja strateegilised partnerlused, näiteks piimatootja Arla ja tuuleenergiaettevõte Triventusega, aitasid ületada esimesed finantsraskused ning võimaldasid biogaasi laialdasema kasutuse liikluses, kus juba umbes 70% bussidest ja sõidukitest töötab biogaasil.
Gotlandi eeskujul näeme, kuidas koostöös investeeringute tegemine ja ressursside nutikas kasutus loob väärtust ja kasu kogu saarele. Biogaasi tootmine aitab vähendada metaani lekkimist, mis on tugev kasvuhoonegaas, ning samal ajal parandab töötlemata sõnniku kvaliteeti väetisena, mida laotatakse saare põldudele.
Neli biogaasi tanklat Gotlandil. Allikas: biogasgotland.se
Väljakutseid jagub
Eestis kipume mõtlema, et suur ja jõukas Rootsi saab endale muretult lubada keerukaid innovatsiooniprojekte ning et seal läheb kõik iseenesest. Tegelikult seisavad ka nemad silmitsi mitmete takistustega. Gotlandil on tulnud rinda pista nii poliitiliste kui ka turupõhiste probleemidega. Näiteks piirab EL toidukultuuride kasutamist biokütuste tootmiseks, mis omakorda vähendab biogaasi tootmise võimalusi riikides nagu Rootsi, kuigi seal leidub tühjalt seisvat põllumaad, mida saaks kasutada ilma Euroopa toidujulgeolekut ohustamata.
Teine takistus on biogaasiautode nappus, mis pidurdab taastuvkütuste kasutuse kasvu maanteetranspordis. Samal ajal soosib Euroopa Liidu poliitika üha tugevamalt nullheitega elektri- ja vesiniksõidukeid. Nii pole praegu selge, kas biometaan jääb ka pärast 2035. aastat lubatud kütuseks. Kõik need tegurid muudavad turu arengu keerukaks ja aeglaseks.
Lahendusi jagub ka
Vaatamata takistustele on Biogas Gotland jätkanud tööd. Tänu kogukonna toetusele, selgele suhtlusele ja põhjalikule planeerimisele on ettevõte tuleviku suhtes optimistlik.
Biogas Gotland on alustamas uut arenguetappi, mille eesmärk on suurendada biogaasi tootmist ja pakkuda seda ka kohaliku parvlaevaliikluse jaoks.
Eesti saared Gotlandi eeskujul
Eesti saared seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega – energiasõltuvuse vähendamine, keskkonnahoid ja kohalike ressursside parem kasutamine. Gotlandi kogemus näitab, et biogaasiprojektid, mis põhinevad kohalikel orgaanilistel jäätmetel, võiksid pakkuda nii majanduslikku kui keskkondlikku kasu, aidates vähendada jäätmeid ja imporditavate fossiilkütuste kasutust ning tõstes kohaliku elu kvaliteeti.
Tahula biogaasijaam näitab suunda
Suur samm edasi on Saaremaale rajatav Tahula biogaasijaam. Kevadel valmivast jaamast saab suure võimsusega biogaasitootja. Jaam hakkab kasutama kohalike farmide kõrvalprodukte ning suudab varustada gaasiga kohalikku tööstust ja transporti ning pakkuda soojus- ja elektrienergiat kohalikele tarbijatele. Tootmisprotsessist ülejääv toitainerikas digestaat suunatakse põldudele, vähendades kunstväetiste vajadust. Tahula asukoht suurimate farmide vahel võimaldab optimaalseid transpordivahemaid ja vähendab maanteede koormust. Biometaani on võimalik diisli asemel kasutada ka praamikütusena, ent BRLT laevakütuste analüüsis tuuakse välja selle väiksem energiatihedus ja -efektiivsus ning sadamate investeerimisvajadus. Samuti tuleb mõelda kolme õe (Kihnu Virve, Ormsö, Soela) terviklahendusele asenduse tagamiseks.
Tahula biogaasijaama arendus. Foto: Alar Truu
Biometaani tootmise käivitamine annab Saaremaa arenguks olulisi jätkuvõimalusi – biogaasi puhastamisel metaaniks eraldatava CO₂ kasutus uute süsinikmaterjalide valmistamisel, digestaadi rikastamisel biosöega suurema mullaviljakuse saavutamine, heitsoojuse kasutus ning nimetatud rakenduste vaheliste energiavoogude ristkasutus kulude minimeerimiseks.
Saarte Energiaagentuur (EISEA) on sotsiaalne ettevõte, mis tegutseb Lääne-Eesti saartel – Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Vormsil, Kihnus ja Ruhnus. Agentuuri eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, kogukondi ja ettevõtteid projektide elluviimisel, mis edendavad säästlikku energiakasutust ja tootmist ning aitavad vähendada süsinikuheidet. EISEA tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Life programmist. Lisainfo: www.eisea.org
Autor: Sulev Alajõe
Saarte Energiaagentuuri juht
Artikkel avalldus Delfi Ärilehes.
