Kas oled pidanud valima toasooja ja toidukorvi vahel? Või muretsenud, kas järgmine küttearve käib üle jõu? Just seda tähendabki energiavaesus – olukord, kus inimene või leibkond ei suuda tagada piisavalt sooja ja tervislikku kodu ega katta esmaseid energiavajadusi ilma võlakoormuse riskita.
Euroopas mõõdetakse energiavaesust kahe lihtsa, kuid kõneka näitaja kaudu: kas inimene suudab hoida kodu piisavalt soojana ning kas tal esineb raskusi kommunaalarvete õigeaegsel tasumisel. Energiavaesus mõjutab otseselt tervist, sest külmas ruumis, kus temperatuur langeb alla 18 °C, suureneb oht haigestuda hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigustesse.
Energiavaesus puudutab paljusid
Aastal 2023 elas Euroopas ligi 48 miljonit inimest, kes ei suutnud oma kodu piisavalt soojaks kütta. Ka Eestis on probleem olemas, kuid sageli varjatum, kui statistika näitab. Eurostati andmetel ei suutnud 2024. aasta lõpus umbes 3,6% Eesti elanikest hoida kodu soojana, ent tegelik arv võib olla oluliselt suurem – paljud inimesed ei räägi oma raskustest ja kannatavad vaikides.
Energiavaesus ei puuduta ainult pensionäre või madala sissetulekuga inimesi. Seda kogevad ka keskmise sissetulekuga pered ja üksikisikud, kes maksavad neid osade kaupa või viivitustega.
Õppida teiste kogemusest
Kallid energiaarved on probleem kogu Euroopas ning erinevad riigid on leidnud sellele mitmesuguseid lahendusi.
Prantsusmaa on loonud toetussüsteemi Chèque Énergie, mis on riiklik energiatoetus madalama sissetulekuga peredele. Toetus makstakse automaatselt maksuandmete põhjal, ilma eraldi taotluseta, ning seda saab kasutada elektri-, gaasi- ja küttearvete tasumiseks või väiksemate energiatõhusust parandavate tööde tegemiseks. Abi jõuab tõhusalt nendeni, kes seda vajavad. Igal aastal saab toetust umbes viis kuni kuus miljonit leibkonda, summas 100–200 eurot.
Hispaanias on kasutusel sarnane, kuid püsivama mõjuga toetus Bono Social Eléctrico. Seda haldab energiaministeerium koostöös elektriettevõtetega. Toetus väljendub allahindlusena elektriarvel – keskmiselt 25–40%, kuid eriti haavatavatele leibkondadele võib soodustus ulatuda kuni 70%-ni. Süsteem tagab ligipääsu elektrile ja vähendab võlakoormust, ilma et inimesed peaksid läbima keerukat taotlusprotsessi.
Iirimaal on rakendatud programm Warmer Homes Scheme, mille eesmärk on pakkuda püsivat lahendust. Selle kaudu rahastatakse täielikult haavatavate majapidamiste renoveerimist – soojustus, ventilatsioon, küttesüsteemid ja muud tööd kaetakse 100% ulatuses. Programmi viib ellu riiklik organisatsioon SEAI (Sustainable Energy Authority of Ireland). Erinevalt Prantsusmaa ja Hispaania toetustest on see pikaajaline investeering, mille mõju kestab aastakümneid.
Aga Eesti?
Eestis puudub praegu terviklik süsteem energiavaesusega tegelemiseks. Pidev rahaline toetamine, nagu Prantsusmaal või Hispaanias, ei oleks meie oludes jätkusuutlik ega lahendaks probleemi. Suurim mure on kehvas seisus hoonefond – majad, mis ajas lagunevad ning mida remonditakse harva raha või oskuste puudumise tõttu. Samal ajal kasvavad energiaarved ning külmades, niisketes kodudes kannatab inimeste tervis.
Eesti kliimas oleks kõige tõhusam abi see, kui majad muutuksid energiatõhusamaks.
Alustame abivajajate kaardistamisest
Probleemi lahendamist peaks alustama kohalike omavalitsuste tasandilt, sest just nemad tunnevad oma kogukonda kõige paremini. Vajalik on aus ja põhjalik abivajajate kaardistus, et saada selge ülevaade tegelikust olukorrast. Selleks saab korraldada lühiküsitlusi kodude sisetemperatuuri ja makseraskuste kohta ning võrrelda tulemusi tegelike kütte- ja elektriarvetega. Abiks on ka võlgnevuste statistika ja Ehitisregistri andmed.
Tulemuseks võiks olla ülevaatlik kaart, mis näitab kõige haavatavamaid piirkondi ja hoonetüüpe – eramaju ja kortermaju.
Asjaajamine peab olema lihtne ja arusaadav
Kui abivajajad on tuvastatud, tuleb nendeni jõuda võimalikult selgel ja mugaval viisil. Selleks võiks luua nn „ühe ukse“ põhimõttel toimiva teenuskeskuse (One-Stop-Shop ehk OSS). See oleks koht, kust saab energianõu, infot toetuste kohta ja abi väiksemate tööde korraldamisel.
OSS toimiks kui projekti „peajuht“, kes aitab inimesel navigeerida regulatsioonides, leida sobiva teenusepakkuja, sõlmida lepingud ja jälgida tööde kvaliteeti. Eesmärk on pakkuda erapooletut nõu ja tagada, et lubatud tulemused viiakse ellu.
Praegu seisab hoone renoveerija silmitsi keerulise ja killustatud protsessiga – tuleb suhelda pangaga, EIS-iga, projekteerijate, ehitajate ja kohalike omavalitsustega. Selline lahendus heidutab paljusid ja tegelikkuses peaks süsteem toetama inimest ja juhatama teda samm-sammult läbi kogu protsessi.
Toetusi tuleb jagada targalt
Järgmine samm peaks olema suunatud õiglaselt jaotatud toetuspoliitikale, mis keskenduks kõige keerulisemas olukorras leibkondadele. Abi ei tohi jaguneda põhimõttel „kes ees, see mees“, vaid peab jõudma eelisjärjekorras kehvas seisus majade ja haavatavate peredeni.
Rahastus võiks tulla Euroopa struktuurifondidest, mida täiendaksid riiklikud meetmed. Sellest sügisest pakub sarnasel põhimõttel renoveerimistoetusi kortermajadele ka EIS, kuid tuge vajavad ka eramajade omanikud.
Eesti võiks liikuda ka tulemuspõhise toetussüsteemi suunas. Praegu makstakse toetust tehtud tööde, mitte saavutatud tulemuste eest. Kui raha makstaks tegeliku energiasäästu või energiaklassi paranemise järgi, oleks süsteem läbipaistvam ja motiveerivam – võidaksid nii inimesed, riik kui ka ausad tegijad.
Mitmes Euroopa riigis toimib juba nn valgete sertifikaatide (White Certificates) süsteem, mis annab energiasäästule turuväärtuse. Eesti võiks siduda sarnase mudeli hoone renoveerimispassiga ning luua CO₂-turu, kus üle ootuste saavutatud säästu saab rahaks teisendada.
Ka vähesest piisab
Hoone renoveerimine on pikaajaline protsess, kuid ka väiksemad sammud võivad anda märgatava efekti.
Iga abivajaja võiks saada oma „kiirabi-paketi“, mis sisaldaks lihtsaid ja taskukohaseid vahendeid energiakulude vähendamiseks – akende ja uste tihendeid, radiaatoriõhutuse vahendeid, aknakilesid ning juhiseid, kuidas hoida ruumides tervislikku 18 °C sisetemperatuuri. Selliste lihtsate lahendustega saab kiirelt vähendada energiakulusid ka ilma suurema renoveerimiseta.
OSS võiks pakkuda ka teabepäevi, praktilisi töötubasid ja termokaameraga lekete tuvastamise demonstratsioone, et inimesed näeksid oma kodu energiaprobleeme reaalselt.
Energiavaesus on lahendatav
Energiavaesus pole paratamatus – see on lahendatav probleem. Vaja on vaid tahtmist ja koostööd. Kui keskvalitsus, omavalitsused ja kogukonnad tegutsevad ühiselt, saab luua tervikliku süsteemi, mis tagab inimestele soojemad ja tervislikumad kodud, väiksemad arved ja suurema kindlustunde.
Riik ja kohalikud omavalitsused võidavad targalt suunatud toetusraha, parema hoonefondi ning väiksema sotsiaal- ja tervishoiukoormuse näol. Majandus omakorda kasvab tänu renoveerimisturule, innovatsioonile ja kvaliteedi tõusule. See on investeering, mis tasub end ära nii inimeste heaolu kui ka riigi konkurentsivõime kaudu.
Uku Loide, Saarte Energiaagentuuri energiatõhususe konsultant
