Saarte Energiaagentuuri teine tegevusaasta on peagi täis saamas. Kaks aastat on näidanud, et saarte suurim väljakutse ei ole enamasti heade ideede puudus. Märksa keerulisem on nende elluviimine – vajalike partnerite leidmine, projektide ettevalmistamine, rahastuse kaasamine ja erinevate osapoolte koostöö koordineerimine.
Tegutsemisaja jooksul on Saarte Energiaagentuuri peamiseks töövaldkonnaks kujunenud kortermajade renoveerimise nõustamine. Hiiumaal täidab agentuur EIS-i ametliku eelnõustaja rolli ning nõustab korteriühistuid ka Saaremaal ja väikesaartel.
„Kui alustasime, eeldasime, et suurem osa tööst on seotud omavalitsuste hoonetega. Praktikas on kõige suurem vajadus nõustamise ja toe järele olnud just korteriühistutel, kes otsivad renoveerimisotsuste tegemisel sõltumatut nõu ja praktilist tuge,“ ütles Saarte Energiaagentuuri juhataja Sulev Alajõe.
Lisaks hoonete renoveerimisele on agentuuri oluline tegevusvaldkond soojusmajanduse uuendamine.
Hiiumaal on agentuur osalenud mitme kaugkütte arendusprojekti ettevalmistamises, sealhulgas Käina piirkonna lahenduste väljatöötamises, Suuremõisa uue katla kasutuselevõtus ning Tohvri hooldekodu pelletikatla kavandamisel. Lisaks on loodud eeldused Käina Coopi ja Dagöplasti liitmiseks kaugküttevõrguga. Need otsused mõjutavad piirkonna energiavarustust aastakümneteks, aidates suurendada varustuskindlust ning hoida soojuse tootmise kulud võimalikult stabiilsena.
Samuti on hinnatud võimalusi kasutada kohalikke energiaallikaid senisest tõhusamalt ning teha energialahenduste valikul kulutõhusaid otsuseid. Näiteks soovitas agentuur Vormsi uue spordihoone puhul kasutada olemasolevat maasoojuspumpa, loobudes täiendavate õhksoojuspumpade rajamisest. See võimaldas kasutada olemasolevat taristut ning vähendada investeeringuvajadust.
Saarte jaoks on energia ja transport lahutamatult seotud. Parvlaevad ja sadamad on oluline osa saarte taristust ning nende areng mõjutab otseselt nii ühenduste kvaliteeti kui ka energiakulusid. Seetõttu on agentuur osalenud mitmetes algatustes, mis käsitlevad kõigi saarte ühenduste tulevikku ja meretranspordi üleminekut puhtamatele energialahendustele. See on oluline, kuna märkimisväärne osa saarte süsinikuheitest pärineb endiselt meretranspordist.
Üheks näiteks on Kihnu liini jaoks kavandatav hüdrofoilne elektrilaev, mille kasutuselevõtt võiks tulevikus muuta saarte ühendused nii kiiremaks kui ka tõhusamaks. Esialgsete hinnangute järgi võimaldaks selline alus sõita otse üle madalike, lühendades Kihnu ja mandri vahelist sõiduaega ligikaudu 65 minutilt 18 minutile. Samuti aitaks see tihendada sõidugraafikut ja vähendada opereerimiskulusid.
Lisaks teeb agentuur koostööd Kliimaministeeriumi ja Riigilaevastikuga, et valmistada ette meretranspordi energiapööret. Koostöö hõlmab sadamate energiavajaduste hindamist, kaldavoolu lahenduste arendamist ning taastuvenergia kasutamise võimalusi tuleviku laevaliikluses.
„Saarte jaoks ei ole küsimus ainult selles, milliste laevadega tulevikus sõidetakse. Sama oluline on, et sadamad, energiataristu ja ühendused oleksid valmis tulevasteks muutusteks. Elektrilaevad ei jõua liinidele üleöö – nende kasutuselevõtt eeldab aastaid ettevalmistusi, investeeringuid ja otsuseid. Seetõttu on oluline, et saarte vajadustega arvestataks juba täna tehtavates arenguplaanides ja rajatavad võimsused oleksid kasutuses ka saarte transpordi jaoks,“ ütles Alajõe.
Ka teavitus- ja haridustegevusel on agentuuri töös oluline roll. Aasta jooksul valmis Orissaare Gümnaasiumi juurde nutikasvuhoone, mis ühendab päikesepaneelid, vertikaaltuuliku, soojuspumba ja salvestuse. Lisaks taimede kasvatamisele toimib see ka õppekeskkonnana, kus õpilased saavad vahetult jälgida, kuidas erinevad energialahendused koos töötavad ja milline mõju on taastuvenergial kuludele.
Projekt seob energiatehnoloogiad, kohaliku toidutootmise ja keskkonnahariduse ning aitab tuua sageli abstraktseks jäävad energiateemad noortele lähemale praktilise kogemuse kaudu
Tahula biometaanitehase käivitamine näitab, kuidas taastuvenergia projektidest võib kujuneda laiem piirkondlik arengumootor. Koostöös ettevõttega otsitakse võimalusi tootmisprotsessis tekkiva süsihappegaasi (CO₂) ja teiste ressursside väärindamiseks, et luua täiendavat lisandväärtust. Ühe võimaliku arengusuunana on kõne all olnud ka biosöe tootmine.
Samuti käivitus möödunud aasta jooksul mitu uut rahvusvahelist projekti, mis aitavad saartele tuua nii teadmisi, koostööpartnereid kui ka uusi arenguvõimalusi.
Renoveerimisvaldkonnas keskendub Citizen-Led Renovation (CLR) sellele, kuidas muuta hoonete uuendamine inimestele arusaadavamaks ja kättesaadavamaks ning toetada kogukondade algatusi. Samal ajal osaleb Saarte Energiaagentuur Euroopa kliimakindluse programmis Pathways2Resilience (P2R), mille kaudu töötatakse välja Lääne-Eesti saarestiku pikaajaline kliimamuutustega kohanemise tegevus- ja investeerimiskava. Programmi eesmärk on aidata piirkondadel paremini valmistuda kliimamuutuste mõjudeks ning vältida riskidest tulenevate kahjude kandmist
Lisaks tehakse Nordplus projekti kaudu koostööd teiste Läänemere piirkonna saartega, et suurendada noorte teadlikkust energiateemadest ning jagada saarte vahel häid praktikaid kestliku arengu ja kogukondliku energiategevuse valdkonnas. Sellest aastast on agentuur osalenud ka Eesti ja Kanada ülikoolide koostööalgatustes, mille eesmärk on arendada kogukonnakeskseid puhta energia lahendusi ning tuua saartele teadmisi ja kogemusi piirkondadest, kus sarnaste väljakutsetega on tegeletud juba aastaid.
Kahe tegevusaasta jooksul on saanud selgeks, et saarte areng sõltub harva ühest suurest investeeringust või tehnoloogilisest läbimurdest. Püsivad muutused sünnivad siis, kui teadmised, rahastus, kogukondade huvid ja poliitilised otsused liiguvad samas suunas.
Olgu tegemist kortermajade renoveerimise, kaugkütte arendamise, uute transpordilahenduste või kogukondlike energiaprojektidega – edu sõltub paljude osapoolte koostööst, põhjalikust ettevalmistusest ning sellest, kui hästi toetavad arengut ka riiklikud ja Euroopa Liidu meetmed ning regulatsioonid.
„Energiapööre ei ole eesmärk omaette. Selle tegelik väärtus seisneb selles, kas suudame selle abil luua saartele uusi töökohti, tugevdada kohalikku majandust ja pakkuda inimestele paremat elukeskkonda. Küsimus on selles, milliseid saari me tahame näha kümne või kahekümne aasta pärast ning milliseid otsuseid oleme valmis selle nimel täna tegema. Saarte Energiaagentuuri eesmärk on aidata neid muutusi ette valmistada ja ellu viia, tuues kokku vajalikud teadmised, koostööpartnerid ja võimalused, et saared saaksid muutusi ise kujundada, mitte ainult nendega kohaneda,“ lisas Alajõe.
Saarte Energiaagentuur (EISEA) on sotsiaalne ettevõte, mis tegutseb Lääne-Eesti saartel – Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Vormsil, Kihnus ja Ruhnus. Agentuur toetab kohalikke omavalitsusi, kogukondi ja ettevõtteid projektide elluviimisel, mis edendavad säästvat energia tootmist ja kasutamist ning aitavad vähendada süsinikuheidet. EISEA tegevust rahastab Euroopa Liidu LIFE programm.
